Keep in mind...
You are using an older version of your web browser. This means that you might not be able to use all of the functions of the website. We recommend that you update to a newer version.

Dus lea riekti eallit eallima gos ii leat veahkaváldi

Min servvodagas gávdno veahkaváldi ja lea maid oassi máŋgga olbmuid árgabeaivvis. Jus vásihat veahkaválddi ja seksuálalaš veahkaválddi de dus lea riekti oaččut veahki ja doarjaga, beroškeahtta jus vearredahkki lea soamis gean dovddat dahje amas olmmoš. Lea dehálaš muitit ahte jus don vásihat veahkaválddi de don it leat goassege sivalaš. Vearredahkki han rihkko lága.

Máŋgasis leat vásáhusat veahkaválddis, omd dievdduid veahkaváldi nissoniid vuostá, veahkaváldi lagas relašuvnnas, veahkaváldi mas lea gudni duogáš, seksuálalaš veahkaváldi ja hárdin. Dábálaččat vearredahkki lea soamis gean dovdá, omd soamis veagas dahje dálá dahje ovdalaš guoibmi.

Vásáhusat veahkaválddis dahje bilkideamis lea stuora vahát, psyhkalaččat ja fysalaččat daningo dákkár dilis sáhttá vásihit gillámuša ja gáržžádusa eallinvuogis mii maid čuohcá du eallimii. Juohkehaččas lea riekti eallit eallima gos ii leat veahkaváldi ja soardin. Veahkki gávdno ja dat vuosttas lávki lea muitalit du vásáhusaid birra soapmasii gii sáhttá du veahkkehit, omd soames olmmoš dahje eiseváldevirgeolmmái.

Sierralágán veahkaválddit

Veahkaváldi sáhttá leahkit máŋga sierralágán dagut ja mearkaša maid ahte sáhtát vásihit máŋggalágán veahkaválddi oktanaga. Dále mii muitalit daid sierralágan veahkaválddiid birra. Go mii Oadjuhálddahusas bargat veahkaválddiin de mii geavttit daid namahusaid: 

Fysalaš veahkaváldi lea go soamis hoigá du, čiekčá du, časká du, buviha du, doallá du gitta dahje časká du juoidáin.
Doaimmahis, fysalaš veahkaváldi sáhttá leahkit go soamis dahká juoidá nu ahte omd don it sáhte šat nohkkat. Don šattat gierdat fysalaččat.

 

Njálmmalaš bilkideapmi, uhkkádusat, sirredeapmi, gáibádusat mat leat veadjemeahttumat dahje fákten mii viimmat dolbmo dan gii vásiha daid veahkanválddiid psyhkalaččat.

Psyhkalaš veahkaváldi lea maiddái ieššorbmenuhkkádus dahje uhkkidit eará lagas olbmo.

 

Seksuálalaš veahkaváldi lea bágget soapmasa dahkat dahje geahččat seksuálalaš daguid vaikko ii hálet. Dakkár dagut sáhtet omd leahkit illásteapmi ja maid seksuálalaš givssideapmi (omd soamis njávká du vaikko it hálet). Go oastá seksuálalaš fálaldagaid de ávkkástalla iežá olbmo ja de maid rihkko lága. Ii leat jearaldat man olu máksá ja iige maid dagat, oastit seksuálaš fálaldagaid lea lágaheapme.

 

Dás lea jearaldat das ahte vearredahkki čuvke diŋggaid mat gullojit soapmasii, dahje jus son čuvke vai bágge su gii vásiha veahkaválddi čuvket su dehálaš diŋggaid. Veahkaváldi ealibiid vuostá gullo maid ávnnaslaš veahkaváldái.

 

Ekonomalaš veahkaváldi mearkaša ahte soamis fákte masa guoibmi bidja ruđaid dahje ahte son ii dohkke ahte guoimmis lea ruhta obbanassige. Dása maid gullo ahte guoibmi bágge nuppi váldit loana, dárkkista ekonomiija ja ávnnaslaš háldooami nu ahte nubbi dovdá iežas eanet hilgojuvvon ja oažžu vel eanet oktonasvuođa dovdduid. Dán ládje son šaddá sorjjavaš ekonomalaččat su vearredahkkii.

 

Healbadahttin  lea go soamis ii oaččo dan veahki maid dárbbaša. Ii oaččo omd biepmu, dálkasiid dahje veahki basadit. Das sáhttá leat jearaldat dan birra ahte ii oažžut veahki beassat seaŋggas eret dahje oažžut boasttomeari dálkasiin.

 

Čiegus veahkaváldi mearkaša ahte soamis álot ballá dahje surrá veahkaváldii birra. Go vearredahkki čájáhalla gorudin suhttu ja riidaleami de dat dagaha balu mii dovdo go uhkkádus dahje muittuha ovdalaš vásáhusaid veahkaválddis.

 

Doarjja ja veahkki dasa gii lea vásihan veahkaválddi, uhkkádusa dahje seksuálalaš veahkaválddi

Don it leat okto. Máŋggas áddet doarjaga ja veahki jus dárbbašat. Ulbmil lea ahte du dilli šaddá buoret ja beasat gieđahallat soames dáhpáhusa.

SOSIÁLAFUOLAHUS

Don sáhtát váldit oktavuođa sosiálafuolahusain dan gielddas gos orut. Makkár veahki sosiálafuolahus dárjo olbmuidde geat leat vásihan veahkaválddi leat sierralágánat, muhto dat eanas gielddat áddet ráđiid, doarjjaságastallamiid ja maid veahkkeruđa.  Sosiálafuolahus sáhttá maid bidjat du oktavuhttii báikkálaš heahttedoaimmain ja maid veahkkehit gávdnat gaskaboddosaš orruma.

Dearvvašvuođa- ja buohccidikšu   

Vårdguiden 1177, doppe lea informašuvdna dunnje gii lea vásihan veahkaválddi lagas relašuvnnas.

Veahkaváldi lagas relašuvnnas – Våld i nära relationer  (1177.se)

Poliisa

Don galggat álot riŋget 112 jus dárbbašat veahki.
Poliissa informašuvdnasiidus gávdno diehtu vearredagu lagas relašuvnnas birra.

Vearredahku lagas relašuvnnas – Brott i nära relatiotioner (polisen.se)

Soardin mas lea gudni duogáš - Hedersfortryck.se

Informašuvdna dunnje gii vásihat ja dunnje maid gii háledat oahppat eanet soardima birra.
Don gii barggat dahje beroštat áššis ja dárbbašat ráđi ja veahki áššiin mat gusket soardimii mas lea gudni duogáš de sáhtát riŋget 010 - 223 57 60.

Hedersfortryck.se

Nissonráfi telefovdna - Kvinnofridslinjen

Nissonráfi telefovdna (Kvinnofridslinjen) dárjo doarjjaságastallamiid birra jándora. Sii veahkkehit du maid váldit oktavuođa sosiálafuolahusain, sosiála heahttedivššuin dahje nissoniid heahttedivššuin. Lea nuvttá riŋget siinsiida ja ii oidnoge telefovdna rehkkegis ahte leat riŋgen dohkko. Fuom: jus it hálet ahte oktage galgá oaidnit ahte leat riŋgen dohkko de fertet muitit váldit eret nummara du listtus.

Telefovdna nummar: 020 - 50 50 50.

Kvinnofridslinjen (kvinnofridslinjen.se)

Giehtagirji vearredagu gillájeaddjiidde - Brottsofferguiden

Giehtagirji dunnje gii leat vásihan vearredagu.

Brottsofferguiden (brottsofferguiden.se)

Heahttedoaibma vearredagu gillájeaddjiidde - Brottsofferjouren

Dárjot veahki jus leat vásihan vearredagu.

Brottsofferjourernas riksförbund (brottsofferjouren.se)

Du rievttit - Dinarattigheter.se

Dárjot informašuvnna dunnje gii vásihat soardima mas lea gudni duogáš.

Dinarattigheter.se (karlekenarfri.se)

Gaskaboddosaš lagamuš - Jourhavande medmänniska

Okta organisašuvdna mii dárjo ságastallamiid chatta dahje telefovnna bokte.

Jourhavande medmänniska (jourhavande-medmanniska.se)

Nissoniid ja nieiddaid heahttetelefovdna-   Kvinno- och tjejjourer

Roks och Unizon dárjot veahki nieiddaidde ja nissonolbmuidde. Sii gávdnojit olles Ruoŧas.

Roks (roks.se)

Unizon (unizon.se)

Q-jouren

Nissoniidda geat leat vásihan veahkaválddi, boasttugeavaheami ja prostitušuvnna. Nissonat geat gevttet mirkkuid sáhttet maid ohcat veahki, suoji ja informašuvnna su rievttiid birra.

Q-jouren (qjouren.se)

RFSL.se   Vuostáváldin

Olbmuidde geat gullojit seksuálaš veahádahkii (hbtqi) ja leat vásihan givssideami, uhkkádusa dahje veahkaválddi.

RFSL Stödmottagning (rfsl.se)

Riikkasearvi guovddáš. Doarjja siinsiidda geat leat vásihan illásteami ja eará seksuálalaš veahkaválddi mánnávuođas. - Riksföreningen stödcentrum mot incest och andra sexuella övergrepp i barndomen

Nissoniidda geat leat vásihan seksuálalaš veahkaválddi mánnávuođas.

Riksföreningen stödcentrum mot incest och andra sexuella övergrepp i barndomen (rise-sverige.se)

Riikkakriisaguovddáš – Ruoŧa kriisaguovddáš dievdduidde. Rikskriscentrum – Sveriges kriscentrum för män

Okta stuorit organisašuvdna doaimmaidde geat barget addit doarjaga dievdduidde geat leat lossa dilis. Dáppe gávnnát dieđuid geainna galggat váldit oktavuođa.

Rikskriscentrum – Sveriges kriscentrum för män (rikskriscentrum.se)

Terrafem

Heahttetelefovdna nissoniidda geas lea olgoriikalaš duogáš. Go riŋget dohkko de ii oidno telefovdna rehkkegis ahte leat riŋgen dohkko. FUOM Muitte váldit eret telefovdna nummara du telefovnnas jus it hálet ahte soamis galgá oaidnit ahte leat riŋgen dohkko.

Telefovdna nummar: 020 - 52 10 10.

Terrafem (terrafem.org)

TRIS

Jus leat vásihan veahkaválddi dahje soardima mas lea gudni duogáš de sáhtát riŋget TRIS. Doppe oaččut doarjaga ja veahki.

TRIS (tris.se)